25.04.2009
Tänaseks oleme jõudnud Londonisse, Easyjet tegi tublit tööd. Barbara, kes oli arvamusel, et see on igavene käkk firma, mõtles natuke ümber ka:D uute sõnade järgi kärab küll, ilus ja puhas.
Lend läks kenasti, kiirelt ka kuidagi, venelastest uroodid käitusid nii nagu nad ikka liiter viina ära juues käituvad, ütleme nii et nad istusid meile liiga lähedal..
kohale jõudes avastasime, et me pagas kaalub ikka liiga palju ( barbsil 19,9 kilo ja mul 18,8, sellele lisaks veel tavaline seljakott käsipagasiks:D), mõtlesime, et kaks kilti me jala hotelli ei kõmbi, vaid ootame ikka tasuta bussi ära ( 12-16:00ni see ei sõida, jube mugav), leidsime esimese muruplatsi ja asusime võileibu tegema, mul oli õnneks ka viimasel minutil haaratud 6pack õlle olemas ja Barbaral poolik viin keelekastmeks. Nagu alati, mõjus natuke promilli tugevdavalt ja hakkasime ikka enne bussi liikuma...7 vahepeatusega ja 1 teeküsimisega ( meie tundsime neiust rohkem kaarti- kasutu) jõudsime lõpuks kohale ka.
Andsin siis oma passi andmed, Barbara lubas kohe laamendama hakata, sest mina plekin:D aga no ma usun et see oli väike nali eksole! Tuba on korralik magala, 2 suurt double voodit ikka kohe ( meid on 3). Toas jälle sõime, kalorid oli tarvis tagasi teenida mis maha sai käidud, barbara jõi põieteed nagu tavaks saanud on -kodus, külas, lennujaamas, hotellis jne. Natuke vedelemist ja mõtlesime, et otsime üles linnakese mida olin kaardil näinud, receptionist inffi pärides teati öelda, et oii linn on kaugel, aga me teadsime paremini, et peab olema lähedal. Pika seletuse peale, et ikka mingi küla peab olema, saime targaks, küla nimi on Takeley, seal oli 2 poodi ja 1 pubi aga meile rohkem polegi tarvis. Ilmselt oleks lihtsamini läinud, kui oleksime kohe maininud, et joomakohta on tarvis leida, et kama kaks kui suur see linn või küla on või kui mitu poodi seal on. See selleks, joodiknaised oleme küll, seda me teame ise ka, teiepoolsed kommentaarid sellel teemal on liigsed, küll me kunagi paremaks saame:D.
Külakese otsingul, jäime maantee ääres näpp ninas teeviitasid vahtima, kui järsku kahtlase manöövriga saabus politseipatrull, Barbra sai autosse vaadates südari, ainus lause mis talt kostus oli eestikeelne ja väga valju( kenad poisid olid nohh:D).Nad tundsid muret, et kas meil on kõik OK, me siis küsisime, et kas oleme õigel teel, lootes et äkki saab küüti ka, aga ei läind õnneks, jätkasime teekonda päkataksoga.
Külake oli niuke imelik, pereemad niitsid muru ja värki – majadel olid sellised nimed nagu rinnapähkel ja ajupuu (nooh chestnut ja braintree) höhöhö, pubi oli nagu Vabaduse väljaku endine peldikubaar:D, sinna me ei läinud, leidime pargipingi, puhkasime jalga ja liikusime tagasi hotelli.
Nüüd me siin passime, pakkisime oma pagasi korralikumalt kotti ja vaatame Briti talendi saadet.
Varsti magama ja homme või ülehomme( ajavahe on keeruline) räägime edasi.
Äliina Ja Bõrrik
No comments:
Post a Comment