Me oleme elusad ja terved! 30.05-05.06

Hommikul kell 09.30 läks buss Moorasse, see oli ka ainus asi, mis me teadsime oma jõrgnevast nädalast. Buss saabus Moorasse ca kell 12.30. Astusime välja aga ei näinud kedagi. Esmamulje... kirjeldamatu kolkaküla :D
Peale viite minutit ootamist saabus rehvivilinal vana valge Subaru, milles istus hambutu gängsta. Ta üsis, et from Estonia ja Droversisse? Me mökk, et jajaah, oleme küll. Avas pagasiruumi, et saaksime panna oma sumadanid sinna... juba vastu vaatas poolik 6-pack... no vähemalt sama mark, mida meie eelistame, kui meil raha on :D
Sõitsime getolaulude saatel Droversisse, ei uskunud küll, et see auto meid sinna viib.
Pool minutit saime sõita, sest küla ei ole suurem :)
Saime oma toa kätte... pidime minestama loomulikult. Laes praod, seintes praod. Aknavahelt ulub tuul.
Ämblikuvõrgud on igalpool koos ämblikega muidugi. Oma ülemusega me laupäeval ei kohtunud. Keegi meile tööotsa ka kätte ei andnud. Küsisime küll, et kas saame aidata aga noh. Seega hakkasime suurest shokist jooma. Õhtul tutvusime ümberkondsetega ehk nendega, kes iga jumala õhtu baaris joovad. Saime omale kaks vanamehest sõpra. Üks on väidetavalt 42... no me ei ole selles nii kindlad :P Pigem 65 või nii, see on kõige rassistlikum siin, ta ei salli kedagi peale iseenda ja nüüd on ka sallivuse nimekirjas veel 2tk Barbie-doll ja Elli-Ellie. Teine on 74 ja tal pool sahtlit läinud, ta on ilmselt maailmameister silmapööritamises. Pidime kummuli kukkuma, kui vend üle baari röökis fuck you ja näitas teisele fakki ja pööritas silmi. Dickhead on kõigil sõnavaras. Naersime oma kõhulihased ikka üsna trimmi tol õhtul. Hirmutati meid ülemusega, et naispool on täielik nõiaella ja tühjalt kohalt võib su lihtsalt oimetuks sõimata aga see-eest mees on ikka supertore. Vaatasime siis mokk töllakil ja kartsime natuke ka. Asi oli selles, et naispool oli jalga last, kuna mees oli joond terve reede öö. Naine läks Perthi kaheks päevaks hokit vaatama :D
Peale meie on siin 3 sakslast (tüdrukud), need lasevad jalga ja nende asemel hakkame meie tööle. Siis on veel Uus-Meremaalt üks noormees, kes on alati kanepilaksus, Soome tüdruk Anna... need kaks viimast sebivad.
Siis see hambutu, kes meile vastu tuli, see on baari boss ja tema on pärit kuskilt saarelt... no emakeeli lihtsalt mudakoon :P Nimeks on tal Pico.
Õhtu oli väga meeleolikas, meile käristati õllet välja ja anti ka süüa. Imehead kanaburgerit sõime ja siis õhtu lõpuks toodi meile veel kann õlle lauale ja kõige suurem rassist andis oma söögi meile, kuna ta pold näljane. Me olime juba koomiksis ka, sõime näppudega pool kana ära, lutsisime sõrmi ja lasime salatit kätega peale :D
Kõik olid üllatunud, et me salatit sööme. Siin muideks ei ole see kombeks.
Magasime ilusti ja hästi nagu nukud.
Hommikul ärkasime üles. Vahtisime jälle niisama ringi. Keegi meile tööd taas ei leidnud, no ega me eriti selle üle ei kurvastanud ja ega ise ka otsima ei hakanud. Istusime baari maha ja siis tuli Paul (see on see rassist ja kaak – kõige kurjem vanamees), ta on kaevanduse töödejuhataja. Niisiis aeti meid jalule ja öeldi, et nüüd tuleb turistidele tuur kaevandusse. Võttis meid siis kaasa ja näitas, et mis värk ja kuidas ja kus plahvatused ja mis masin mida teeb. Põnev oli peaaegu, sest Mooras muud eriti pole vaadatagi. Tulime tagasi hotelli ja Paul avas oma apartmendi ukse, pani muusika mängima ja avas õlle, loomulikult tuli külmikust lisaõlled ka meile. Ta on meie Aussi keele õpetaja. Pidime perseli kukkuma, kui meile teatati valjuhäälselt: It's your time to share, coba! Ja see nii kiiresti, et ainult cobast oli võimalik aru saada. Nimelt see lause tähendab seda, et sinu kord on õlled tuua külmikust tervele ringile, sõber.
Cobaks saime me eelmisel õhtul ja see sõna tähendab head sõpra ja vähesed saavad cobaks.
Keegi ei suutnud oma silmi uskuda, kui nägid meid seal joomas aga nohh vanamehed meile meeldivad, nende huumorisoon on sama, mis meil. Kõige tähtsam on see, et nad ei löö külge vms.
Päev veeres õhtusse, olime jälle masenduses, sest see linn on tõsine küla. Kutsume teda hellalt Morna-külaks.
Olime nii nutuäärel, et läksime magama kella 6-7 aegu. Söömata olime terve päeva. Kell 9 lammutati meie uksetaga. See oli hambutu, talle oli keegi öelnud, et me pole söönd ja kuidagi imelikud. Jooksis ja pakkus süüa jms aga me tahtsime ainult nutta ja magada.
Me elame Austraalia perseaugus (vabandust). Randa siin ka pole, on ainult 2 pubi ja külatäis aborigeene, pimedas me ei tohi välja minna, nad on meile ohtlikud.
Magasime siis ilusti õhtu maha, see oli hea. Tuba on meil täpselt muidugi pubi peal, põrandast tuleb kõik läbi ja muusikat pole tuppa vaja, seal ei saa isegi magada, kui pubi avatud. Samuti on kuulda kõik vestlused. Sama hea oleks lihtsalt keset pidu visata piljardilauale kummuli ja tõmmata tekk peale. Neid tubasid ei antagi külalistele, need vaid oma staffile. Aitähh, ausalt.
Õnneks pannakse pubi kell 12 kinni, vahest on kauem lahti, kui külalisi jagub.
Saabus esmaspäev. Ilmus välja ka meie naisülemus. Hakkasime kell 10.30 tööle. Koristasime nagu napakad. Elina küüris peldikuid, mina täitsin külmkappi õlledega nii paar tundi :D
Töötasime nagu orjad nii 11h jutti. Baar pandi õnneks kell 9.30 kinni, kuna pold rahvast.
Siin on tuhat erinevat õllemarki ja neil kõigil on ka hüüdnimed, me pidime ära surema, sest meid pandi teenindama. Esimene kunde ostis juba kast õlle, no ei saand aru :D
Letitaga oli kole, kuna kõik tulid meid vaatama ja jälgisid igat meie sammu, sest me oleme siin ju uued maailmaimed.
Meile anti paar õlle (tasuta) ja siis me kadusime magama. Kadusime magama arvamusega, et siin me küll vastu ei pea.
Teisipäeval töötasime 10st 14-ni ja Elina 6-9 ja Brr 6-12ni.
Brr sai oma esimese korraliku närvivapustuse. Õhtu algas nii, et üks vend kukkus röökima, et tema kana snitsel on kõrvetatud liiast. No jooksin kööki ja palusin uue teha. Õnneks vend jäi rahule. Siis tuli uus lupard, kes hakkas tellima sööki, ei kõlvanud talle üks ega teine asi, terve roog tuli ümberkorraldada. Ma olin nutuäärel, kuna ei saanud mitte midagi aru. Siis kutsusin omaniku ja ütlesin, et kui ta mulle kohe appi ei tule, siis ma suren ära ja just nii ütlesingi.
Elina jooksis aeg-ajalt restost shoki-naeratus näol, mul oli suunurgad allapoole vajunud ja ma ei saanud mitte kui midagi teha... silmad olid ka vesised ja nutt tahtis jõuga peale tulla.
Ellik lõpetas tööpäeva varem, kuna sai närvivapustuse. Algul säras nagu täheke... aga no seda ilu kauaks pold. Abo naised ütlesid talle nii halvasti, et ta lihtsalt nuttis 3h jutti. Kahjuks ei saanud teda mina ka lohutada, kuna olin letis ja pidin teenindama. Õnneks oli meil toas vähemalt paar õlle.
Nii ta siis istus seal üksi ja nuttis lakkamatult. Käisin vahepeal teda vaatamas. Jõin koos temaga ühed õlled ja tulin tööle tagasi. Nimelt Brr siin kainena tööd ei tee. Päeval tõmmatakse omale 6-pack sisse ja siis tööle. Paul arutas sõbraga, et Ellik süüakse siin elusalt, et ehk oleks parem panna ta restosse tööle... no aga restos on inimene olemas.
Palk meil suurem asi pole aga vähemalt on elamine ja söök tasuta.
Õhtul Brr oli shokiäärel ka, nimelt see hambutu Pico otsustas, et õudsalt normaalne oleks patsutada Brriku puusa möödaminnes. No pohh see puus, eksole. Aga seda nägi pealt meie isa Paul ja tema sõber. Vennad läksid jumalast leili.
Enne seda tahtis Paul peksa anda sellele pretensioonikale vennale, kes idioodi-tellimuse mulle esitas. Hoidsin jõuga teda kätest kinni, et äraaaa mineeee, ma pean siia ju tööd veel saama ja see bosside tuttav. No midagi õues ta igatahes sellele vennale ütles, sest see ved näitas hiljem, et Paul on värdjas... no mitte et see midagi uut oleks... keegi ju nagunii Pauli ei salli. Ülejäänud õhtu tahtsid nad Picole peksa anda, kuna see minu puusa puutus. Nii tige oli ja ütles, et ma peaks virutama talle. No ja siis lõpuks lubasid tast parklas teerulliga ülesõita. Ma ei tea mis juhtus. Käidi väljas, hiljem mind enam ei puudutud. No ilmselt Paul õues ähvardas ka teda. See on ikka perses, me suutsime tekitada ühe õhtuga ca 7 konflikti meesterahvaste vahel. Kõik nad käisid meile kordamööda rääkimas, et kes on munn ja kes dickhead jne...
Meie ainuke võimalus on nad lihtsalt ära kuulata, ei muud.
Kolmapäeval pandi meid jälle rakkesse, töötasime hommikul 11-14ni ja siis õhtul 6-9, rohkem me pold nõus tegema.
Istusime teiselepoole letti ja hakkasime õlle jooma. Tuli välja, et 74a on Elina vend, kuna neil on sama sinised silmad ja üldse vend ütles, et ta küüdidtati lapsena ja ta oli vaimuhaige ja saadeti Austraaliasse asumisele. Elina ütles, et maga välja, sa oled mu vanaisa pigem. Vend jäi rahule vähemalt sugulussidemega... no asi seegi ju :D Tema töötab meil võidusõidu toas (seal aparaadid ja vennad panustavad hobuste ja koerte võiduajamistele), meie müüme pileteid.
Keegi ei salli teda, kuna ta oskab paras sitapea olla, kõõritab kõiki halvustavalt :D
Keegi ei saa ta naljadest ka aru no va meie jälle, kes oleme võimelised temaga ninapidi koos istuma ja naerma terve õhtu. Õpetasime talle eesti keelse sõna, mis iseloomustab meie naisbossi – nõid. Oi perse kui naljakas see oli, kui vanamees hääldas seda nuuiiid, omal hambad irevil, no need, mis veel alles. Me tahame tast video saada :D
Vähemalt on meil siin ka toredaid seikasid, nagu näete :)
Neljapäev anti meile vabaks, kuna oleme nii tublisti tööd teinud.
Mis me teeme vaba päevaga Morna-külas? Joome muidugi. Hommikul pidi olema kell 10 koosolek. Ärkasime vastumeelselt lõpuks kell pool 10 ja siis teatati, et oh pekk, teil ikka hea mälu ja koosolekut täna polegi...hehehe... me pidime minestama, uni oli nii suur ja nüüd siis öeldaks nii, et teeme hoopis reedel. Naisülemus läks nimelt lapsi kooli viima. Läksime siis pessu ja pool 2 hekkesime baaris õlle jooma. Peale seda suundusime alko-poodi ja ostsime 6-packi kahepeale. Istusime parki ja panime päkad silma õlledele. Siis tuli meie baari-boss Pico autoga meile vastu. Ütles, et hüpake peale, et ma viin teid koju. No viis ta jee meid koju. Tegi hoopis meile külaekskursiooni. Mitte et me seda jala juba poleks teind aga no abiks ikka. Vähemalt viis ta meid teise pubisse, tegi meile veel ühed õlled välja.
Sealt leidsime juba sõbra, kes õhtul meie baari kolis :D
Jõudsime oma baari ja võtsime jälle õlled ligi, siis hakati meile muidugi väljakäristama, pooled tulid niisama töökohapoolt ja pooled osteti... isa Paul hoolitseb alatiselle eest, et lastel märjuke ninaall oleks.
Mängisime Ellikuga piljardit, tegime koos ühe partii ja siis tehti meile väljakutse – ABONAISED VERSUS MEIE!!! Oh shit, see ei ole küll hea. Üks väljakutsujatest oli meie koristaja. See sai Brrikust valesti aru ja ei sallinud meid enam silmaotsaski. Terve baar vaatas silmad punnis, et mis nüüd küll saama hakkab. Tore, meie kaotasime... kuigi pärast tuli välja, et võitsime ikkagi, kuna abod tegid mingi vea kuskil, mida meie hapuks läinud silm enam ei adunud :D
Sitt lugu ka, jube häbi. Elina suitsetas ja mina kaaaa. Ellik tegi pool suitsu ja Brr terve. Nii piinlik aga no mis teha, närvid ju nii pingul. Ise ostma ei hakka. Rohkem loodetavasti ei tee ka.
Õhtu lõppes sellega, et naisülemus käis oma alluva toas kanepit tõmbamas :D Peale seda rääkis Brr ülemusega lastest ja Ellik sai teada miks abo-naised teda vihkavad, nimelt on selline lugu, et nad ei seedi punapäid ja siniste silmadega veel. Selliseid pole siin maal enne veel nähtud. Ja pikad juuksed pidid tarkust tähendama. Nüüd on selge siis, miks abod elavad letitaga oleva Brri allaneelavad aga Ellikut mitte.
Aga vähemalt saime me oma koristajaga lõpuks sõbraks, kuna Ellik rääkis temaga hingelistel teemadel. Nüüd ta armastab meid ja lubas kaitsta ka abonaiste eest. Ta on muidu jumala kuri ja ta ei salli ka kedagi. Tal üks hammas ka eest puudu. Tahtis Elina oma sugulasele naiseks panna, vaene Elina pidi minestama. Õnneks tuli ruttu vabandus, et me lahkume ju 2 kuu pärast ja ei ole vaja poisile haiget teha. No mine pekki... mingi mudakoon??? EI! Õnneks oli ta selle põhjendusega väga päri ja peale seda oleme veel toredamad.
Hommikul oli valus pohmell... ühhh, õnneks möödus see kiiresti. Kell 10 oli meil koosolek, kus naisülemus teatas, et suitsetamine toas ei ole lubatud... no ise käis eile ju rõõmsalt kanepil toas :D
Täna on meie ametlik esimene tööpäev. Jama, täna on matused (abodel) ja see jama, üle küla on sama reegel, et jooke kaasa ei müü. Parem oleks üldse baar kinni panna, kuna eelmisel korral oli linnas tohutu kaos olnud – kaklused jne...
Eks me siis peale seda vaatame, kas jääme ellu või mitte.
Suureks kurvastuseks ei ole me veel julgenud küsida wifi paroole. Me oleme ju häbelikud.
Üks asi veel... kas hotellikülalisi on väga inetu sebida?
Üks seik jäi kirjutamata, ma ei tea mis küll nüüd saab... häbiots.
See on ju üsna tavaline, et me juua ei oska. No eile saigi siis nalja. Meie hotellis peatuvad 2 noormeest... oehh, nad on ikka tõsised silmarõõmud. Me oleksime nad kaugelt isegi Perthi ööklubis ära tabanud.
No ja eile siis lasi Elina oma jalga. Võehhh, Brriku nunnukene alles. Elina käskis mul joosta, kuna nägi minu oma restos. Nooh, kahmasin oma juuatäis kere siis jalgadele ja läksin teisele korrusele vetsu. No peab ju asja tegema. Poolel teel noormees vaatas nii ilusasti silma sisse. Nii Käisin peldikus ära ja tohohhh... noormees oli juba teisel korrusel, hambahari käes ja peldikupoole triivimas. Nähes mind, peatus. Noooh, tore, ma läksin siis juttu tegema.
Nii muuseas tegin Elinal ta enda palvel margi täiesti täis. Küsisin noormehelt nimelt sellist asja, et miks su imeilus sõber lahkus hotellist nii, et Elinale midagi ei öelnud? Et see oli nii inetu temast. Et lubas ju peale sööki ometi pubisse tulla :D
Noormees lubas siis sõbrale helistada ja noomida teda selle eest.
Kas normalne hotelli-staff käitub nii? Vist mitte. Õnneks me pole kunagi ennast ka päris normaalseks pidanud :D
Igatahes kui see noormees peaks siia kunagi tagasi tulema, siis Elina ilmselt sureb häbi kätte ära. No ja mina hakkan täna surema, kui see noormees peale tööd siia peaks tulema. Võehhh... häbi on.
Muide Uus-Meremaa noormehed on siin vist kõige atraktiivsemad... no ilusakesed.. need kaks viimast on just sealt.
Nagunii tuleb baari täna õlle jooma ja me peame teenindama... ui, ui, ui.