Tripp Moorast Karrathasse 21-25.07.2009

Jube hommik oli, me ei tahtnud toast väljagi astuda, rääkimata hotelli dushi kasutamisest. Tundsime ennast juba sissetungijatena vms ja siis käisime tervele külale leelotamas mis juhtus ja samuti jätsime hüvasti. Ootasime terve päev pikkisilmi oma autokest, see saabus lõpuks kell 8 õhtul. Vormistasime paberid ja viisime eestlase koju tagasi- Kõik baaris olid mures, et öösel liikuma hakkame, kuna kängurud lasevad ringi ja on eriti erksad auto tulede peale. Aga meil oli selline kopp, et üks päev veel Mornas, siis oleksime ulgumise ära õppinud.
Öösel kell 2 me jõudsime lõpuks Geraldtoni ja magasime Woolworthi (kaubanduskeskus) parklas. Hommikul tuli kärulükkaja ja irvitas näkku ja küsis, et kas oli ka hea uni, et ma siin hommikust saati vaatan kuidas kaks tükki magavad.
Peale selle tuli piletikontroll ja küsis, et kas te muidu kavatsete parkimispileti ka osta? Mille peale me teatasime, et jaaajaaa ja panime autole hääled sisse :D
Käisime ARKis ja vormistasime auto kenasti ümber. Kuna linn oli üsna igav ja üksluine ja meil oli reisikihk suur, siis otsustasime juba samal päeval sääred teha sealt.
Sõitsime ca 500km Kalbarrisse ja võtsime sinna telgikoha (karavani park). Mõtlesime, et oleks vaja autol küll õli vett ja muud asja kontrollida ja oh üllatust!!! Kpott küll lahti ei käinud. Olime juba mutrivõtmega väänamas, kui kohale jooksid vanad mehed ja küsisid, et kas on abi vaja. Raske äraöelda. Kaks tükki pusisid terve tunni ja ei saand, ega saand kui siis äkki ilmus üks habemik, kes naksti jagas asja ära. Kangutas trossi lahti ja ehitas meile uue ilusa sanga, et saaksime kapotti avada. Selgus, et autol pold praktiliselt tilkagi õli sees, õnn, et mootor kokku ei pannud. Eestlane teatas, et eelmisel nädalal sai kõik kontrollitud ja õli juurde pandud. Nonoh kapott ka lahti ei käinud, usume, et see auto nägi viimast õli vähemalt 3 kuud tagasi, kuna meie sõidu ajal ei ole ta absoluutselt õli söönd. Aku oli ka läbi aga seda me teadsime. Õhtu möödus meil nii, et meie jõime viskit, mehed lammutasid meie auto kallal ja nende naised kudusid :D
Öö oli nii külm, et me pidme ära surema sinna telki. Õnn, et Moorast sai tekid kaasa varastatud. Elina käis selle vargusega nädalaega peale, mina ütlesin, et sõge, ei hakka varastama. Viimasel päeval tahtsin mina 4 tekki varastada ja Elina hoidis mind tagasi, et midagi peaks voodisse ka jääma. Nojah, äkki poleks siis palkagi kätte saanud.
Jess ja see päev on märkimisväärne, nägime esimest elusat känksi, enne olid kõik surnud ja teeääres, neid umbes vähemalt paarsada. Elusaid oli 5, nad vahtisid meid ohutus kauguses.
Järgmine päev pakkisime oma asjad ja mõtlesime liikuma hakata aga ohh õnne, auto ei käivitunud kohe üldse mitte.
Mille peale vanamehed jooksid jälle kohe platsi, ühe mutt sai lõpuks vihaskes ja räuskas oma kaasale, et tule ja lõpeta vähemalt oma kohvi ära :D
Üka vana küsis, et kas meil bussiraha on, et jumala eest ärge selle autoga küll kusagile edasi minge. Meie aga irvitasime selle peale, et ei tea jahh kummaga me nüüd ikka minema hakkame, omal 20 kg kandem seljas :D
Selle peale lükati meie auto käima ja üks noormees ütles, et mis te põete, mehed, auto ju täitsa normaalne :D
Tankisime auto, ostsime õli ja hakkasime edasi liikuma koos autoga ikka.
Õhtuks jõudsime Monkey Miasse. Seal oli väga ilus ja ööbisime delfiinide vaatuskohas ja endiselt autos, meie kohal oli linnutee. Hommikul ostsime piletid, et delfiine näha/sööta. Nad olid seal metsikud muidu, lihtsalt tulevad vahepeal sööma kellaajaliselt. Tore päev oli.
Monkey Miast lahkusime ja teepeal külastasime mitmeid vaatamisväärsuseid shell beach (rannas liiva pold, olid ainult merekarbid), Mushroom rock, seal nägime mega laineid ja vaade oli meeletult ilus ja veel tuhat ilusat vaadet iga nurgapeal.
Peale seda hakkasime liikuma järgmise linna Carnarvoni poole. Teepeal tegime suitsupausi ja jälle auto üllatas keset kõrbe, no ei käivitu. Me enam nutta ei oska, hakkasime hoopis laginal naerma. Lükkasime autot 10m ja siis nagu naksti töös jälle.
Õhtuks jõudsime kohale. Lummatud metsikult ilusatest vaadetest ei suutnud taas linn meile midagi pakkuda, et sinna ööbima jääda. Linn ise oli rannakuurort, käisime poes, ostsime OFFi ja panime edasi ca 100km Nanutarra roadhousesse.
Kuna majutus oli kallis, siis ööbisime taas autos. Hommikul maksime 4 raha dushi eest, kuna keha juba karjus omas mahlas. Jõime peale dushi rahulikult kohvi ja kui siis poolteist tundi hiljem avastasime, et autol tuled põlevad. Perse. Proovisime käivitada aga kösssss. Olime natuke vihased jälle enda peale, kuna siin isegi ei pea tulesid kasutama päeval.
Kavalat naisevaistu, hakkasime autot lükkama oma jõuga teades, et eemal on meesterahvad kes kihutavad meid alati abistama. Lükkasime autot ja Barbara tundis, et taguots on kuidagi hästi õhutatud, keeras selja ja mina laginal naerma, milline vaade, pool perset ja stringe keset tanklat ahvatlevalt välkumas. Ei lasknud end pükstest segada, saime kenalt Hiluxilt meie beibele täkku ja teekond võis jälle alata. Algul mõtlesime, et teeme kuskil veel mingi peatuse aga kihutasime üle 500 km Karrathasse välja. Kohalikus kaubanduskeskuses kohtusime Kennethiga, õnn oli suur Austraaliamaal näha ligimest. Kuna Kenneth oli kella 22ni tööl, siis meie, kodutud, hängisime tema töökoha parklas.
Igavus võttis võimust ja kurk kuivas, ostsime kasti õlle ja hakkasime seda libistama, teades, et Kenneth istub rooli(ka tema kast õlle ootas teda meie autos). Läksime Kennethi juurde, parkisime auto ja kaanisime edasi. Hiljem läksime kahe eesti poisi juurde (Vahur ja Jörgen) ja jätkasime jooma traditsiooni – oma ainukest haigust. Õhtu lõpetuseks läksime salaja Kennethi juurde magama. Salaa sellepärast, et tal on töökoha poolt antud tuba, mida ta jagab ühe teise noormehega. Elina lakkus kella 5ni hommikul ja mängis noolemängu, mina tõmbasin ennast kerra kell 3. Autojuhi värk – surnd. Toanaaber on nõme, lubas mitte tulla aga kui ma ukse avasin, siis istus seal palja ülakehaga aussie. Sulgesin ukse, mõtlesin hetke, avasin uuesti ja ütlesin tere. Ta oli suure ninaga poiss ja tahtis, et Elina ta kaissu magama läheks. Selleasemel tuli Elina hoopis minu kaissu ja magas nari ülemises voodis äärepool nagu kuristikuäärel. Kenneth seadis ennast põrandale.
Hiljem lisame veel juttu juurde, mis tuleb põnev :P