23.05.2009 Kell 02.45 – 25.05.2009 ELU EI OLE LILL, ausõna :D

BLOGI ME KIRJUTAME MUIDU ISEENDALE, KUNA KEEGI EI SUVATSE ISEGI MITTE KOMMENTEERIDA MEIE ELUOLU (VIHJE)... OMAETTE NAERDA ON MUIDU INETU... NO NIISAMA TEILE TEADMISEKS, ME OOTAME KA KAASTUNNET JA TEIE POOLEHOIDU. ME POLE NII TUGEVAD, KORDAMÖÖDA OLEME MURDUNUD JA TEINETEISEL KÄTT HOIDNUD...KHMMM, KORDUVALT. JA KUS ON MEIE EMMED??? ERITI ELINA EMME??? HALLOOO? ME OLEME KÜLL TÄISKASVANUD VANUSELT, KUID VAHEST OLEME IKKAGI LAPSED... EHK TEIE LAPSED. KOPP-KOPP SÜDAMETUNNISTUSELE.


Ärkasime, et tööle minna. Jõudsime ilusti kell 4 talli, kuid mitte kedagi veel ei olnud kohal.
Muide seal olid kaks noort, keda nägime sel päeval, kui meie auto katki läks... ilge küll, tahtsime lõuates südamest naerda, sest midagi nii koledat pold juppaega näinud – neiu, meie pikkune, vähe kobedama sangaga keskkohast... no selline paras tükk, no mitte ka väga paks. Too miilustas noormehega, kes oli talle ca õlani,eest puudus paar klahvi (hammast), kõrvad olid harali. Tagant oli selline vaade, nagu 6 aastane laps krabaks ahnelt täiskasvanu perset :D
Kui neiu astus 1 sammu, siis noormees astus kibekiirelt 2 sammu, et taktis püsida... samal ajal oli kann peos... no tegelt pool kanni, sest rohkem ei mahtunud :D Me käisime nende taga... võite ise arvata... hehehe...
Lõpuks mõtleime, et inetu on teiste armastust naerda, astusime neist mööda, et me seda tegema ei pea.
Tallis rakendati meid kohe tööle, kuigi algselt pidime vaatama kuidas protseduurid käivad (mida, millal ja kuidas tehakse)... meile visati kätte hunnik võidusõidu tarvikuid (no ma ka Brr ei tea võidusõidust midagi, see takistussõit ja võidusõit on sama sarnased nagu tennis ja jalgpall), hädaga sai siis piiledud kuidas need sitad pähe käivad loomale. Nooh pold häda, sita koristasime ka ilusti ära... Elinal oli endal ilmselt sõnnik püksis, kui astus hobuse taha hunnikuid korjama :D
Siis sai seal kõik tehtud, visati meile hobused pihku, et nüüd trackile (võidusõidu rada)... mis siis ikka, hakkasime hobuseid tallist sinna vedama. Boksi sisse ja uute järgi. Tee oli u 500m pikk, käekõrval viisime.
Lõpuks teatati trackil, et davai, saduldama... võidusõidu sadul on ikka erinev, mõned rihmad rohkem... Brr jälgis 1 kord kuidas saduldatakse, Elina vaatas niisama downi-näoga, nagu ei saaks küsimusest aru või nagu poleks see talle suunatud :D Brr on tubli inimene, teisel saduldamisel kostis kõrvalt, et 2min aega, Brr saduldas turboga pooleteise minutiga hobuse. Elina puhastas ja leidis ruttu omale tegevust... korjas tekke maha jne...
Ja lõpuks saadeti Elina hobust pesema :D:D:D
Päeva täht oli Elina, keegi ei teadnud, et ta esimest korda selliseid asju teeb. Õppis ära hobuse tekitamise, kammimise, päitsete panemise, valjad (võidusõidukad), boksi koristamise, hobuse pesemise, kuivatamise (kaabitsaga ja rätikuga), õppis ära, et kõik hobused ei löö seljatagant teda. Päev lõppes sellega, et koristas kõige kurjema hobuse boksi – hobune oli lahti ja Elina tal seljataga... tubli Teddy, ära mind löö :D
Brr söötis hobuseid enne tööpäeva lõppu ehk enne 10-t ja teate mis... peale tööpäeva lõppu ja otsatut rabamist öeldi meile, et me ei kõlba... saate te aru.
Me tegime nii rasket tööd. Huvitav on see, et talli omanik teadis seda ilmselt juba ennem, kuna ta vältis meiega hommikustsaati silmsidet.
Brr oli otsatu solvunud, Elina irvitas vahetpidamata. Brr helistas vennale, et kurta, vend ütles, et ohhhh pole vaja solvuda, et ju oli mingil sugulasel tööd vaja. Isiklikult ei tohi võtta.
Olime solvunud ja magasime ülejäänud päeva maha. Ärkasime kell 2 päeval. Kuna paar dzokit meiega flirtisid alatult, üks ratsutas Brrile järgi, kui too viimase hobuga trackilt tuli. Ilusad lohukesed olid poisil... küsis, et kas pubis ka käib. No ikka, ikka aga Belmontis on 1 pubi ja see imeb. Kahjuks sadulas ei näe kui jupid nad on. No nägu oli igatahes imeilus :D
Õhtul olime endiselt solvunud ja mõtlesime, et oleme ühe õlle ärateeninud ja suundusime ainukesse baari, kuna seal õll soodsam, kui linnas.
Enne kui olime lõpetanud oma õlled, ujusid meie lauale ligi kaks londot, nende ettepanek klubisse minna ahvatles meid väga, kuna meil vaesus juba jalaga nagunii perse taob, mõtlesime esimest korda noormehi kurjalt kasutada (nii nagu Eesti naistel ikka kombeks). Siiani olime kenasti oma rahapeal elanud :D
Läksime klubisse, see oli umbes 3 sakusuurhalli koos, seal olid kõik klubid, pubid ja hirmsuur kasiino. Jõle kift koht. Uksepeal sai nalja, noormeestele teatati, et nad on vist liiga täis... mille peale Brr haaras Elinal käest ja ütles, et nüüd on tagumine aeg minema panna... ja nii me jooksime (jube jaa, me teame) ja siis fakki, klubis vennad jalutasid vastu. Elina küsis lamba näoga silmi pööritades, et noooh, kus te siis nüüd jäite :D
Mille peale osteti meile veel õlut ja me vetsu läksime teadmata ajaks.... :D
Päris sitt pubeka tunne oli peal.
Tänu sellele sai Elina omale jälitaja. Vend ei jätnud ka siis rahule, kui meil juba uued tuuled olid, Elina peideti ära ja Brr uhas tantsu koos kahe pika noormehega.
Päras hiilisime nagu vargad taksopeale jälitaja eest. Vahepeal oli päris hirm peal juba.
Uni oli hea ja paha poldki hommikul.
Pühapäev sai niisama maha magatud, jalutasime 5km poodi, tagasiteel eksisime jälle ära ja sõimasime ja süüdistasime teineteist.
Kõmpisime jälle tubli 12km.
Esmaspäeval surusime oma viimase eneseuhkuse maha ja läksime tööbüroosse, kell kolmveerand 10 olime seal, avati 10.30. Järjekord oli juba räme. Kui mujal eestlasi ei kohta, siis seal nägime isegi 5-te :)
Lahkusime seal kell 14.00 lootusega saada tööle Country Pubi kuskile kikeberasohu Perthist ca 3-4h bussisõidu kaugusele... millegipärast ei taha teada :D
Jälle pidime valetama töökogemuse kohta. Eestis olime kindlad, et ettekandjaks kindlasti ei lähe aga see ju siin meie jaoks nüüd nii glamuurne amet :D
Homme saame teada, et kas koht on meie või mitte. Aeg sutsu paha, algaks 5 juuni ja vb pannakse meid rakkesse 2 kuuks... oehh.
Aaa ja Elinal on juba 2 aastat tallitöö kogemust ja loomulikult oleme Elinaga mõlemad baaris 3 kuud tööd teinud :D
Me suudame suisa 5 taldrikut kanda (Brr teatas isiklikust rekoridist :D). Hakkame nüüd aegsasti õppima :P
PS Annika, anna nõuandeid, et me päris perse ei paneks omadega... kuidas lattet teha vms, saada pls meile lühijuhend :D Kusjuures ootame seda siiralt. Taldrikuasjus helistame Kennethile... noh kui krediiti jagub :D
Aaa ja siis see asi ka veel, et Elina on kättesaadav vaid Aussi numbrilt nüüd, kuna kaotas Eesti oma ära.
Kui ta ei vasta, siis mu, Brri number on ka olemas. No worries.
Me oleme teada saanud palju uusi sõnu. Kas te teate misasjad on tagets-id? Elinale teatati, et tal on neid pesupesemisel vaja :D, need on zetoonid pesumasina tarbeks, Elina sai jälle suurte silmadega passida. Või siis mis asi on crokcery? Seda oleks saanud 5 doltsise deposiidi eest... ma aimasin mis need on aga Elina küsis igaksjuhuks üle. Need on nõude komplekt (taldrik, kauss, tass ja noad-kahvlid). Need üksikud näited vaid.
Coon? Ehk kirjutatakse nii, see on meie peet-vein, mida limpsime, kuna õlle ei jaksa osta :D
Coonid on need 100eek maksvad 4l kanistrid.
Täna pandi meil konditsioneer kinni... kuna ta käias ka siis, kui meid toas pold... no seda ca 30l kraadil. Seinal kiri, et peab kinni panema, kui toast lahkute. No karistuseks on see ilmselt mujalt keskusest väljatõmmatud ja pilti ette ei võta. Vsjoo... teine variant on see, et põles läbi... ei tea.
Rohkem pole midgai teinud. Vahest värvime ripsmeid, kuna läheme linna... tagasi tulles astume bussile, millel on kirjas 296 Kalamunda :D:D:D
Maanaise elu ei saagi põnev olla... eriti Kalamunda bussile astudes.. hehe.