Lolli päevitajat parandab vaid haud

08-09.05.2009
Hommikul ärkasime ca kell pool 11. Tegime kohvi ja otsustasime randa minna.
Panime 2 x 6-packi kotti ja läksime oletatava bussipeatuse poole, see osutuski õigeks. Perth on nii armas linn, et väga ei tahakski praegu kohe edasi minna aga paraku pole meil raha puuga seljas. Õud, me peame varsti tööle minema. Eeldatavasti hakkame Perthist liikuma umbes kolmapäeva paiku. Veel ei tea kuidas... häälega? Eks paistab :)
Rand on siin imeline, laine möllas ja vesi oli ca 20 kraadi. Päike oli soe ja hea. Me ei pannud jälle kreemi peale :D Ja näe, midagi ei juhtunud ka õnneks. Vegeteerisime rannas nii poole 5ni, kuna paan oli ka baari minna. Umbes 7 aegu vaatasime üle kohalikud baarid, et kus ja mida toimub. Ühes oli bikiini võstlus. Läksime koju panime kleidid! Selga, joonistasime silmaümber triibu ja kõrge konts, nagu meil ikka tavaks. Jälle me ei julgenud toast välja minna... see on juba normaalne :P Lõpuks võtsime end kokku ja panime minema, toast väljudes vahiti meid nagu 8ndandat maailmaime ja tuli kommentaar: MIKS TEIE SIIN ELATE? Ja nii tilkus neid kommentaare jutti ja uksel veel: not bad at all :D Kõrv nuumatud, jõudsime klubisse. Klubi oli üsna tühi, sest kell oli 9. Aga see oli hea baar, sest uksed olid avatud suisa 2ni öösel. Ikka on nii, et kui me välja läheme, oleme lemmikuteks 40 tuuri meestele... no ja nüüd muidugi ka mustanahaliste lemmikpalad (Elina ütles peo käigus, et ärgu nad Eestisse tulgu, et eestlased vihkavad neegreid :D Tüüp oli jumala kindel, et vihatakse pika riista pärast, et eestlastel raudselt tibatillukesed... juttu jätkus kauemaks). Mudakoonud valvasid meid hoolega terve aeg ja ajasid tüüpe kaikaga laiali. Üks onu saatis meile õlled, et me saaksime ikka edasi tantsida ja et kurk ei kuivaks. Kena temast. Oleme kuulnud, et enamik naisi on siin justkui viinerid peol, et kleit, plätu või kets ja kehaehitus jätab soovida. Nooh meie arust on nad pigem sardelli mõõtu, mitte viinerid. Ja oh üht vaest naist, kes passis meid ja ei jõudnud meid äraklatsida oma mehele... ja siis ta võttis posti appi ja tegi mehele sellist sületantsu, et siga ka ei söö. Meil oli kahju tast... me poleks nagunii ta meest vaadanud... pold suurem asi. Mudakoonud viisid meid uude kõrtsi lõpuks, kus B varastati kohe ära ühe iiri poisi poolt. Hommikul sõime türklaste juures kebabi (need vennad on ka muidugi igalpool). Õhtu lõppes kenasti, jõudsime nii 4 aegu hostelisse kingad näppus. PS me ei ole oma moraali kaotanud, ausalt :D Jõuame ikka koju, mudakoonusid Eestisse ei too ja oleme sama tublid nagu alati.
Me lihtsalt räägime kõigiga, kes meid kõnetavad, sest need inimesed on siin lihtsalt nii sõbralikud ja lahked, et piinlik oleks mitte kui midagi vastu öelda.
Nad siin kiidavad meie aktsenti ja Eesti keel pidavat nii ilusasti ja seksikalt kõlama. Nii kui me suud lahti teeme, küsivad kõik, et kust me pärit oleme... lihtne sõpru leida.
Kojujõudes vedasime end magama. Hommik oli raske, käisime päevapeale poes, ostsime 3 päeva söögi ja tegime hakklihakastet ja kartulit, hea oli inimese moodi sooja toitu saada üle pika aja. 2ndl oleme elanud ainult kiirtoidust. Bäkersis on jälle pidu, nagu iga jumala õhtu. Muusika mängib ja juba ca paarkümmend tüüpi lõugavad. Meie oleme täna korralikud, homme peame ometi olema triksis-traksis, sest meile tuleb kell 11 üks austraallane järgi, kes tahab meid õudsalt viia jalgpallile. Piletid olid kõik väljamüüdud ja 2 päeva ta sebis meile neid, lõpuks sai ka. Tõotab tulla põnev... eks näis.

PS Jehoova raatad ei ole alati aeglased, ükspäev olid nad päris kiired ja õiglased.
Aborigeenid tuterdasid (need, keda peab kartma, agressiivsed, haisesid nagu parmud ikka), lõugasid kõigi peale.
Üks India mees sai kisades kommentaari: You Indian dog! Läks 5min mööda, sama mutt astus punasega teele ja lõpetas käpakil autokapotil, kus sai sõitu veel paarkümmend meetrit.
Noh nalja pole, aga jõudu oli ikka veel edasi karjuda :D Täiesti uskumatu... nuttis ja röökis, et kõik inimesed on nii halvad ja jubedad. Siin näeb igast toredaid asju.