Esimesed elamused uues kohas

06-07.05.2009 Hommik, sööma ei saanud ehk ei tahtnud nende corn flakesite pärast tõmmelda ja pold isu kellegagi suhelda ka. Toas väljumisega oli suuri probleeme, me olime nagu teenagerid ja ei jõudnud kokkuleppele, kes enne toast välja läheb. Nimelt selleks, et välja saada, peame me läbima telekatoa, kus on nii paarkümmend matsi kindlasti. Itsitasime toas ja kogusime julgust. Lõpuks saime siiski välja. Käisime viisakleebiste järgi, tegime omale pangakaardid, mis peaks valmima järgmine ndl ja siis tegime veel vajaliku TFN numbri ära, selle peame andma tööandjale, et maksud tagasi saaks. Siis käisime sõime (Eda, Austraalias on ka KFC... höhöhöhö). Leidsime Woolsworthi poe, ostsime raske raha eest süüa ja paljuja muidugi ei puudunud ka õlled. Söök on umbes sama hinnaga, mis Eestis, seega hullu pole. Saame veel jala liikvele ka, seega raha ei raiska. Tulime pärast asjaajamist ja söömis tagasi bäkersisse, kuna kell oli ca pool 7, siis mõtlesime minna pubisse (muide siin lõppevad peod kell 12, seega kui päeval kell 3 juba julgestust võtad, siis on kõik ok ja normaalne). Lõime ennast üles ja jälle saime põdeda oma toa uksetaga... telekatuba oli jälle lohve täis :D Üleslöömine oli see, et värvisime ripsmed, panime viisakama pluusi, kingad ja teksad, rohkem ei julgenud. Noh ja olimegi 'ülebaarieided', saime 2 kohalikuga tuttavaks, üks oli ka Eestis käinud, jõime rõõmsalt nende kulul baari sulgemiseni... see oli hea, sest õlu maksab ca 70-80 EEK, ühe jõudsime osta ja see oli kõik. Ps põhapäeval on meil kutsed jalgpallile :D Üks võtab kaks naist kohe kaasa (meid), sest me oleme maailma ilusamate jalgadega :D Tulime bäkersisse tagasi u kell 12, sest baarid ju kinni. Vahetasime riided (elina pani oma veninud lühikese bidzaama ja mina rohelised kirurgi riided (need on nagu dr Houses, samasugused). No ja siis oli meil juba piisavalt kama nendest telekavendadest... aga miss, tuba oli tühi. Meie õnn. Läksime kööki võikusid vorpima ja millegipärast vajus vaikselt ca 20 venda kööki passima, üks palus mult veel võileiba. No tore, rääkisime juttu ja nad olid päris toredad. Tõin juba toast viimase Tigeri õlle, mis oli soojusest sama rõve nagu pissi. Aga see õnnestus mul jääkülma Corona vastu vahetada :D Kutt vaatas silma sisse ja oleks valmis old meile kõik andma :D See sai lahendatud ja kuna jutt jooksis ja kõik jõid ja olid toredad, siis sai toodud ka viin toast... Astusin kööki kirurgi riietes, ühes käes Viru Valge ja teises 3l õunamahl... inetu (kusjuures siin on mahl jube hea hinnaga 3 liitrine kanister 99,9% õunamahlaga maksab ca 24 EEK). Ja nii läks meie õhtu kuni kella 6ni hommikul välja. Telekas oli jalgpall, Elina vaatas seda ja rõõmustas koos fännidega diivanil, samal ajal olin mina rõdul ja arutasin maailmaasju väga indiaanlase moodi u 45-50 aastase kohalikuga :D Siin elab ikka igast tolguseid, enamik neist siin olnud juba oma 4-5 kuud. Ärkasime kell pool 11, pea tahtis katki minna või ärakolida. Leidsime kapipealt pooliku viinakokteili... mis te arvate mis sellega tegime.. hehehe. Läksime hommusöögile. Õud tabas meid, olime öösel lõviosa oma toiduvarust nahka pannud :D
Käisime linnas ja tegime omale telefoninumbrid. Nüüd saate meile siia kirjutada joonistada ja miks mitte ka helistada. Eestist Austraaliasse maksab kõneminut 15,- (Numbrid: Barbara +61437289566 ja Elina +61438943678). Numbreid me ei saanud valida, siin antakse see :P
Kaardi aktiveerimine oli hull keemia, õudukas kuidas inimesed armastavad asja keeruliseks ajada. Jube. Aga nüüd on meil siis kõik tehtud. Linnas saabus õnn meie õuele, leidsime õllekasti 30 AUDiga, no see on odav. Saksa õlu. Õnn jäi üürikeseks, sellel on kohutav järelmaitse – mee ja leivasegu..äkk. Nüüd me istume ja joome seda, kell vähe, ei julge magama minna. Ilmselt vegeme veidi veel toas ja ehk lähme täna jälle sõbrunema (ps enamik töllakaid on inglased).
Arvuti aku saab nüüd tühjaks, laadida ei saa, homme otsime adapteri, kuna vana ei kõlvanud kahjuks. Varsti kirjutame edasi oma tegudest :)