Ikka Kuala Lumpur

29-30.04.2009.

29 aprill oli taas vahva päev (noh ei saaks ju öelda, et meil ebavahvat üldse eksisteeriks).
Äratus oli kell 8 ajal, hommikusöök oli suisa hea – munavõi, muidu või, röstsaiad, makaronid vähe erinevas versioonis, kui eile ja loomulikult meie lemmikuks saanud arbuus.
Saime kokku Marini ja Nadjaga (Marin pidi algselt meiega ühinema ja tulema Austraaliasse, ostis piletigi, kuid siis selgus, et Eesti kohustused ja palk on liiga armsad, et mitte raisku lasta piletit, tuli turisti mängima natukeseks), hagesime nad sappa, kuna meie olime eelnevalt omandanud teadmised erinevatest bussiliinidest ja numbritest, üks neist viis meid linnast bussijaama ja sealt edasi saime Batu Cavesi bussile. Jubedad ummikud olid linnas, meil läks ikka tunde, et kohale jõuda (linnast ca 13km). Koobas oli tase omaette, mõnusalt niiske ja tilkuv. Seal elas igast tüüpe... nii siredasäärega kanad, et te ei kujuta uneski ette (paneme pildid mingiaeg), igast tuvitüüpe (1 oli ekstrailus) ja siis loomulikult meie lemmikud ahvid. Lõpuks said nad tegijamateks, kui koobas ise, koobast polnud võimalik enam jälgida. Ahv tahtis Nadjale kallale minna, korduvalt oleks jalga hüpanud.
Mille peale meie ennast hoolega hirmuga külvasime. Kui lahkusime, siis laveerisime treppemööda edasi-tagasi (trepi äsipuud olid ca 1m, ühel meist oli kleit ja teisel püksid, mis pigem trussikutega võrreldavad :D). Igatahes pilukad ja muud loomad said ikka lõuatäis naerda... meie üle, me olime vaatamisväärsus omaette kui me röökides nende ahvide eest põgenesime. Ja siis me mõlemad ületasime ennast... võtsime turjale kollase mao, tegime värisedes pilti :D
J kohe tüsiselt suure, no ikka mitu kilo kaalus, kole kollane ja punaste silmadega... koguaeg oli kerge lusikatäis püksi tulemas, et millal näkku hüppab.
Kui välja jõudsime, hakkas sadama vihma ja sadas kohe kõvasti, sellist padukat pole ammu nähtud.
Lisaks sellele olid seal veel ühed toredad pilukad (need kes reisivad grupiga ja kannavad tavaliselt samasuguseid särke, mütse vms) ja nende jaoks oli me me ju puhas vaatamisväärsus nagu koobas ise, tulid ja palusid pilte koos meiega...
Siis saatsime Nadja taksot tingima, sai ka, tubli tüdruk (ta tegi wet t-shirti ca 100le kohalikule), tuli tagasi VÄGA hea tehinguga. Linna jõudes kuulis taksist loomulikult hotelli nime valesti ja tahtis meid kuskile ei tea kuhu suruda. Kuna meil olid kurjad näod ees, siis ta raha ei julgenud juurde küsida. Finaal oli see, et enne hotelli jõudsime me jälle ümber mõelda ja nii kooberdasime hoopis kohvile. Nii hea oli juua korralikku kohvi üle jupi aja (Starbucks Coffee). Ka mul (B) on nüüd kookidest uus arusaam, see oli suus sulav suisa. Hiljem käisime Radiuse hotellis ja kasutasime jälle nende internetti, õhtul oli KFC meie taaskordne sõber ja hiljem, kui tervis ikka päris korras ei olnud (B-st jutt), otsustasime arstil ka ära käia, kallis perekond ja sugulased ja muidu põdejad. Sain antibiootikume ja sadat erinevat rohtu veel pealekauba (arvan, et mõned neist olid niisama lollile turistile ärieesmärgil müüdud).
Õhtul oli taaskord pesupäev, peale mida ilmselt kadusid Elina stringid hotellist (ta üsna endastväljas... nojah, eks need olid ilusad ka... naistevärk). Me ise arvame, et mingi pervert käis nillimas, ilmselt need 2, kelle me lasime tuppa fööni parandama, eks need stringid olid töötasuks.
Need olid puhtad ka... no milleks varastada ja meesterahvas, puhtaid stringe... kummaline, loll?
Hommikul magasime kaua, kuna siesta jäi tegemata.
Ärkasime kell 11 (noh teie aja järgi kell 6 :P), vegesime 13ni ja siis viisid meie jalad jälle meid Starbucksi, kus sai jälle hommikukohvi ja kooki.
Kuna uneaeg oli pikk, siis me ei viitsinudki mitte kui midagi teha, võtsime nuia ja lõime aega surnuks. Ühe asja tegime siiski ära, käisime bussijaamas (mis oli paksult kohalikke täis, ei ühtki turisti) ja otsisime pileteid Singaporesse, neid pakuvad 100 erinevat firmat, esimesest saadeti meid kukele ja öeldi, et hommikuseid pileteid ei ole (üsna kummaline, arvasime, et see liin ikka nii täis ei ole) ja teisest firmast saime kohad, seal oli ka neid minimaalselt järgi.
Maksime 39MYR / per kärss ja hommikul kell 09.30 teeme siit sääred ja 5h bussisõitu viib meid Sentosale, kus saame oma viimase kauni puhkuse enne seda, kui hakkame voodit nirakas hostelis bed-bugidega jagama :D.Õhtul käisime veel Petronase Twin Towereid vaatamas ja pildistamas, pimedas ju hoopis ägedam ning Iiri pubis, Elina jõi seal oma elu kõige kallima 0,5l õlut ( u 100 eeksi).
Praegukseks kõik, kell palju ja ärkama peab vara.
Järgmine kord siis juba kontakteerume uuest kohast :)