Singapore vs uus kodu

5.Hommik läks nagu tavaliselt, sõime hotellis ja asusime pool 12 minekule. Lennujaama reisisime rongidega, kuna tee pikk ja taksot ei raatsinud maksta, oleks kallis ka tuld. Lennujaamas jõime viina, oma pooliku ära, et keegi seda Aussi piiril ei tahaks endale :D Lennujaamas oli tore, sai tasuta arvutis olla, arvutid olid lausa tasuta kasutamiseks.
15.20 lasti lennukisse, lennuk oli ka kilidele ehitatud, meie suured kollid tundsime seal ennast üsna ebamugavalt, nüüd teame mis tunne on paksul vanaeidel, kui ta ennast üritab mahutada FlyLaLi charterile :D Lendasime 5h, suureks üllatuseks polnud ajavahet isegi, me teadsime koguaeg, et tuleb 2 lisaks. Olime nii vihased, kuna arvasime, et lennukompanii ei kasutanud saabumisaja märkimisel kohalikku aega. Rõõm oli tohutu. Piiril läks meil justkui lepase reega, keegi ei tahtnud meist midagi aga no ma olin aus ka, ütlesin, et mul on kala kaasas (kala on väga paha ja seda ei taheta) aga kuna oli konserv, siis nad polnud vastu, et ma selle kaasa võtan. Ravimeid ei tahtnud keegi näha ja meie lekkivad viinapudelid said ka meiega kenasti kaasa. Neid ka näha ei tahetud. Nad uskusid meid ja me ei pidanud kotti avama ka mitte. Lihtsam kontroll oli, kui tavalennul näiteks Riiga, no tõsiselt kohe :D Kõigil nii lihtsalt ei läinud, üks ungari poiss läks otsemat teedpidi immigratsiooni putkasse, kuna tal oli viisale märgitud, et ehitaja on ja ta ei saanud aru ka piirivalvuri jutust :D Piirivalvur oli nii tige, kui sama küsimust pidi 5x küsima.
Lennujaama eest saime omale kohe shuttle bus'i, jõle mugav, lähed bussi, maksad oma pileti eest (ca 130EEK) ja buss viib sind backersi ette suisa. Bussis sai ka nalja, keegi lammas oli ühe kohalikule kuuluva koti kogemata kaasa võtnud :D Tüüp oli jumalast leilis, no ise oleks ka. Bussijuht oli ka väga tore ja sebis meile teise bussi, kuna teda oleks pidanud ootama 1h, teine buss aga põikas koos rahvaga lennujaamast läbi ja võttis meidki lisaks peale. Bäkers – Shokk, ilma naljata. Esiteks kolkisime uksetaga ca 10 min ja mõtlesime, et me ei saagi sisse. Saime isegi toa mingil põhjusel odavamalt. Tuba on uberik, sama suur nagu laeva kajut noh mõni ruut ehk suurem. Läbisime telekatoa, seal istus terve trobikond elanikke, kes lihtsalt mõõtsid meid ja kõik, viisakusest sai neile tere öeldud ja kõik. Istusime oma väikeses kollases toas, kus lambiks on juhe koos pirniga, maas räpane vaip ja laes propeller, mis meile õhku annab... no asi seegi aga palav on :D Konti ju pole või on aga pulti meile ei antud, ju ei tööta. Muuseas, dush on meil ikka siin olemas, seega kõik on hästi... päris omaoma ikka. Madrats on kunstnahast, ilmselt bed bugide pärast, need ei saa ju sellel elada. Keegi on mittepuhtaid jalgu ka puhanud seinal, kapp on katki tagant ja linki pole :D Siis toodi meile voodipesu.... oi, oi, oi....lina käib kummiga ümber selle kunstnahast junni ja selline tunne on, et magad voodil, millel linaalla sätitud kile... noh juhuks, et kui alla peaksid laskma, on kaitse olemas. Padjapüürid on meil aastatst 1970 ilmselt, hirmus kole muster on elina omal, mul on triibuline... ja ka mitte eriti kena. Tekikott on ka vana, lisaks kaunistavad seda plekid, mis enam pesus ilmselt välja ei tule :P Tume lillal on heledad plekid... ja peale selle on meil double voodi ja kui ma küsisin, et kas ma saksin ühe teki juurde, siis põrnitseti mind ja vastati, et no kuule, see on kahene tuba – üks voodi ja üks tekk ja see on kõik! Mul oli suu kõpsti kinni. Ilmselt pooled arvavad, et meil on Elinaga omavahel vähe soojemad suhted :D Esimene öö saime korralikku äratust, siin juuakse ööotsa ja pealegi oli jalgpall, millest ka meie kell pool 5 hommikul osa saime :D Ärkasime hirmsa kisa peale. Ei viitsinud midagi kobiseda ka (ilmselt poleks julgenudki). Lisaks sellele saime ise kell 12 koputada. Need olid näitsikud, kellele me ilmselt väga sümpaatsed pole... peaksime noku kasvatama omale, siis oleks naabritele sümpaatsemad.